Eesti keel A2
Eesti keele A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus
Õppekavarühm
Keeleõpe
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 160 akadeemilist tundi, millest 120 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 40 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A2 tase saavutatakse kahe 60-tunnise kursusega. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 15 õppenädalat.
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – täiskasvanud, kelle eesti keele oskus on tasemel A1.
Õppe alustamise tingimused – avalduse esitamine. Folkuniversiteteti eesti keele testi sooritamine tulemusele 45–54.
Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme A2.
Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
- saab kuuldes aru selgest kõnest igapäevastel ja talle olulistel teemadel;
- saab lugedes aru tuttavaid sõnu sisaldavatest tekstidest ning isiklikest kirjadest;
- oskab vestelda talle tuttavatel ja isiklikku huvi pakkuvatel teemadel, kasutades lihtsat ja enamlevinud sõnavara;
- kasutab vesteldes levinumaid käibefraase ja viisakusväljendeid;
- oskab lihtlauseid kasutades kirjutada ennast otseselt puudutavast (töö, perekond jmt), koostada lihtsamaid tekste ning täita isikuandmeid nõudvaid dokumente.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised
- Tutvumine ja tutvustamine: Tervitamine ja hüvasti jätmine. Tutvumine. Väljendid keeleklassis. Inimene ja tema dokumendid. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Pereliikmed, sugulust väljendav sõnavara.
Keelekeskkond: töö sõnaraamatutega.
Keeleteadmised: Omastav kääne. Helistama ’kellele’ ja ’kuhu’. - Head isu: Toiduained, toit ja menüü. Kaalu- ja mahuühikud. Turul ja toidupoes. Tervislik toit. Retsept.
Keelekeskkond: toidupoe kliendilehe sooduspakkumised.
Keeleteadmised: Sagedusmäärused. Mitmuse nimetav ja ainsuse osastav kääne. - Vaba aeg: Igapäevased tegevused. Lemmiktegevused. Puhkus. Filmiliigid. Kinopilet. Kinos.
Keeleteadmised: ma- ja da-infinitiiv. mas-vorm. - Eesti linnad. Ilm ja loodus: Kohad linnas (vaatamisväärsused). Ilmastiku-nähtused. Aastaajad Eestis. Ilmaennustus.
Keelekeskkond: tutvu Eesti ilmateenistuse kodulehega (m.ilmateenistus.ee).
Keeleteadmised: Omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed. - Olen käinud, olen näinud: Ilmakaared. Eesti saared, järved ja jõed. Kodukoht. Kes kus elab. Kus keegi on käinud. Reisimine Eestis (transpordivahendid, ööbimiskohad, riided). Kiri reisilt.
Keeleteadmised: Täisminevik ja lihtminevik. Aastaarvud. - Tervis: Kehaosad. Välimus. Haigused. Arstiaja broneerimine. Tervislik eluviis. Kuupäevade ütlemine. Pühad Eestis.
Keeleteadmised: Küsisõnad. Järgarvsõnad. Helistama ’kellele’, ’kuhu’. - Tööst ja ametitest: Ametid ja isikuomadused. Positiivsed ja negatiivsed iseloomuomadused. Töö ja palk. Töökuulutused. CV koostamine. Töövestlus.
Keeleteadmised: Täisminevik ja lihtminevik. Töötama ’kellena’, õppima ’kelleks’. - Igapäevaelu. Linnas: Asutused linnas. Väljendid teenindusasutustes. Muuseumid. Keelumärgid. Tee küsimine ja juhatamine.
Keeleteadmised: Kohakäänded ’kus’, kuhu’ ja ’kust’. ’ei tohi’ ja ’peab’. - Ostan, müün ja vahetan: Raha ja säästmine. Kodu ja kodumasinad. Elektroonikapoes. Probleemid kodutehnikaga. Probleemide lahendamine.
Keeleteadmised: ma- ja da-infinitiiv. Kaudse kõneviisi olevik. - Kordamine: Läbitud teemade kordamine. „A-taseme eksamit tutvustav video“.
Keeleteadmised: Läbitud grammatikateemade kordamine
Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiiddiskussioon, sik-sak lugemine/rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud jne).
Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on arvutid ja dataprojektorid ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.
Iseseisva töö kirjeldus
A2 tasemel on enamik koduseid töid harjutuste vormis, keskenduvad eelkõige kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Iseseisvat tööd antakse iga kord. Aeg-ajalt antakse ka mahukamaid koduseid ülesandeid nt töö teksti või sõnavaraga. Sellist tüüpi koduste töödega suunatakse õppijaid veebipõhiseid sõnastikke kasutama. Sõnavara harjutamiseks antakse iseseisvaid tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.
Õppematerjalid
Koolitus baseerub õpikul:
Eesti keeles, palun! (2019) MTÜ Folkuniversitetet Estonia
ja õpiku juurde loodud lisamaterjalidel (kaardimängud ja lauamängud).
Lisaks kasutatakse keeleõppeprogrammi Keeleklikk (www.keeleklikk.ee), „Pille ja Lauri lood“ (web.meis/vaegkuuljad) videomaterjali, veebisõnastikke www.eki.ee/dict/evs, www.eki.ee/dict/ves, aare.edu.ee ja https://eki.ee/dict/psv ja TEA Koolisõnastikke (Tallinn, 2011).
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja suulise lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähem kui 60%, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.
Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 01. 08. 2019.