Eesti keele A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse moodul 1 (A2.1)
Õppekavarühm
Keeleõpe
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023.
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
• Täiskasvanud, kes on A1-taseme kursuse lõpetanud Folkuniversitetetis või mõnes muus Keeleameti heakskiidu saanud keeleõppeasutuses.
• Täiskasvanud, kelle sobivus õppe alustamiseks on määratud kindlaks tasemetesti ja vestluse abil.
• Veebikursusel osalemine eeldab õppijalt tehniliste vahendite (arvuti, tahvelarvuti, kaamera ja mikrofon) olemasolu.
Eesmärk
Koolituse tulemusel saavutab õppija eesti keeles keeleoskustaseme A2.1 ja on võimeline jätkama keeleõpet A2-taseme teisel (A2.2) moodulil.
Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
• Mõistab lihtsat kõnet tuttaval teemal (nt pere, ilm, toit, sisseostud), kui kõne on selge ja aeglane.
• Mõistab arve, hindu ja aegu, mida edastatakse aeglaselt ja selgelt teenindusasutuses.
• Leiab vajaliku info lihtsatest igapäevatekstidest (nt menüüd, retseptid, piletid, reklaamid, ajakavad).
• Kirjeldab lihtsate lausetega iseennast, oma oskusi, eelistusi ja igapäevatoiminguid, kasutades sidesõnu ’ja’, ’aga’, ’sest’.
• Täidab isikuandmeid nõudvaid dokumente, kirjutab lihtsaid isiklikke e-kirju ja teeb postitusi.
• Kasutab lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid, et tervitada, vabandada ja pöörduda.
• Vastab lihtsatele isiklikele küsimustele, kirjeldab oma enesetunnet ja eelistusi.
• Suhtleb lihtsas keeles igapäevastel teemadel (nt sisseostud, vaba aeg).
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised
1. Tutvumine ja tutvustamine: Tervitamine ja hüvasti jätmine. Tutvumine. Väljendid keeleklassis. Esimene kohtumine. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Inimene ja tema dokumendid.
Keeleteadmised: Küsisõnad. Nimisõna mitmus.
2. Perekond: Pereliikmed, sugulust väljendav sõnavara. Inimesed meie ümber. Töö veebisõnastikega. Teadaande kirjutamine.
Keeleteadmised: Omastav kääne. Helistama ’kellele’ ja ’kuhu’.
3. Toit: Toiduained, toit ja menüü. Toiduainete grupid. Kaalu- ja mahuühikud.
Keeleteadmised: Sagedusmäärused.
4. Sisseostud: Turul ja toidupoes. Toidupoe reklaamid. Ostma ’mida’. Tervislik toit. Retseptid. Toidupoe kliendilehe sooduspakkumised (keelekeskkond).
Keeleteadmised: Mitmuse nimetav ja ainsuse osastav kääne.
5. Vaba aeg: Igapäevased tegevused. Lemmiktegevused. Puhkus. Filmiliigid. Kinopileti ostmine. Info piletil. Kinokülastus. Kinokavaga tutvumine (keelekeskkond). E-kiri sõbrale: kinokutse.
Keeleteadmised: ma- ja da-infinitiiv. mas-vorm.
6. Eesti linnad: Linnaga seotud sõnavara. Vaatamisväärsused.
Keeleteadmised: Omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed.
7. Ilm ja loodus: Ilmastiku- nähtused. Aastaajad Eestis. Ilmaennustus. Keelekeskkond: tutvu Eesti ilmateenistuse kodulehega (m.ilmateenistus.ee).
Keeleteadmised: Kuupäevad. Lihtminevik.
8. Reisimine: Ilmakaared. Eesti saared, järved ja jõed. Kodukoht. Kes kus elab. Kus keegi on käinud. Reisimine Eestis (transpordivahendid, ööbimiskohad, riided). Kiri reisilt.
Keeleteadmised: Täisminevik ja lihtminevik. Aastaarvud.
Õppemeetodid
Koolitusel õpetatakse eesti keelt eesti keeles. Baaskeeleta õppimiseks vajalikud tingimused tagatakse läbi rikkaliku keelekeskkonna ja sobivate tugistruktuuride. Kasutatakse videoid, suures mahus audioharjutusi, rohke pildimaterjaliga õppematerjali, Powerpointi esitlusi, skeeme, jooniseid ja muid näitlikke õppevahendeid. Tegeletakse õpioskuste (nt veebisõnastike ja keeleõppekeskkondade kasutamine) arendamisega, mis toetavad õppijate iseseisvust, ning õpetatakse teadlikult ja järjepidevalt keelestruktuure, mis on vajalikud eestikeelses õppekeskkonnas edukalt tegutsemiseks.
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu ning eelnevate teadmistega. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (nt püramiiddiskussioon, sik-sak rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud).
Iseseisev õppimine toimub valdavalt Folkuniversiteteti e-õppekeskkonnas õpitut kinnistades ja kasutades e-kursust „Keeleklikk“. Koolitus sisaldab mitmeid ülesandeid keelekeskkonnas õpitu praktiseerimiseks. Iga teema raames antakse vähemalt üks kirjalik ülesanne (nt kutse või e-kirja kirjutamine).
Õppekeskkond
• Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversitetetil kuus õpperuumi suuruses 20 m² kuni 36 m². Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Kõikides ruumides on kaasaegne esitlustehnika ja internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates ruumides.
• Kõik veebikursused toimuvad täies mahus veebikeskkonnas Zoom. Keskkond võimaldab kasutada keelekursusele sobilikku metoodikat (jagada ekraani ja materjale, kasutada tahvli funktsiooni, teha paaris- ja grupitööd eraldi virtuaalruumides, teha kuulamisülesandeid ja vaadata videoid). Kasutatakse lahendust, mis võimaldab tundides osaleda erinevate tehniliste seadmete (nt arvuti, tahvelarvuti) vahendusel. Kuna kõigile veebikursustel osalejatele saadetakse ka paberkandjal õpik ja lisamaterjal, on võimalik teiste vahendite puudumisel osaleda veebikursusel ka mobiiltelefoni teel.
• Kõik veebikursustel osalejad saavad enne kursuse algust detailse juhendi ja abistava videomaterjali veebikursusel osalemiseks. Kõigil soovijatel on võimalus enne koolituse algust osaleda proovitunnis, et veenduda õppevormi sobivuses ja oma tehniliste vahendite töökindluses.
• Nii klassiruumi kui ka veebikursustel on maksimaalne grupi suurus 14 inimest.
Õppematerjalid
Põhiõpikud:
„Eesti keeles, palun!” (2023) Eesti keele A2-taseme õppematerjal, MTÜ Folkuniversitetet Estonia
„Eesti keele A2-taseme eksam“ (2011) A. Epner
„Tule ja õpi veel” (2021) Kohanemisprogrammi A2-taseme tööraamat
Digitaalne õppematerjal:
„Eesti keeles, palun!” (2023) Eesti keele A2-taseme digitaalne õppevara, MTÜ Folkuniversitetet Estonia
Eesti keele e-kursus „Keeleklikk“
„Pille ja Lauri lood“ (web.meis/vaegkuuljad) videomaterjal
Sõnaveeb (sonaveeb.ee), Eesti Keele Instituut
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Koolituse edukalt läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%. Hindamiseks kasutakse kombineeritud testi, mis kontrollib õppija rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust.
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
• Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti tulemusele 60%.
• Tõend õppes osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele koolituse läbi viivad õpetajad omavad eesti keele või eesti keele kui võõrkeele/kui teise keele või muu keele või humanitaarainete õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Kõik A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbi viivad õpetajad on tunnistatud pädevaks Keeleameti poolt.
Õppekava kinnitamise aeg:
Kuupäev – 12.11.2024