Eesti keel B2

Eesti keel B2

Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 240 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning vähemalt 210 akadeemilist tundi on iseseisev töö. B2 tase saavutatakse nelja 60-tunnise kursusega. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 15 õppenädalat.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – täiskasvanud, kelle eesti keele oskus on tasemel B1.
Õppe alustamise tingimused – avalduse esitamine. Folkuniversiteteti eesti keele testi sooritamine tulemusele 70–89.

Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme B2.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

• saab kuulates aru pikkadest kõnedest ja ettekannetest, telesaadete ja filmide sisust, tuttava teema puhul ka keerulisematest nüanssidest;
• saab lugedes aru kindlaid seisukohti väljendavatest artiklitest ja tänapäevasest proosast;
• vestleb spontaanselt ja ladusalt, väljendades ja põhjendades seisukohti, on võimeline vestluses aktiivselt osalema;
• oskab teksti suuliselt ette kanda, peatudes üksikasjadel, selgitades üksikasju ning tuues välja poolt- ja vastuargumendid;
• oskab kirjutada detailseid tekste, kommenteerides ja põhjendades seisukohti ning tuues esile olulisi aspekte.

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised

1) Viisakus on voorus: Tutvumine ja tutvustamine. Viisakusväljendid. Väljendid õppetöös edukaks hakkama saamiseks. Õpioskused. Viisaka vestluse alustamine ja lõpetamine.
2) Võõrkeelte õppimine: Milline keeleõppija te olete? Õppijate tüübid. Motivatsioon. Erinevad keelõppe võimalused ja kanalid. Kuidas huvi üles näidata.
Keeleteadmised: Rõhuliited –ki ja –gi. Sõnaühendid. Lühendid.
3) Saatused ja elulood: Erinevad elulood. Kuulsaid eestlasi ajaloost, kes millal elas ja tegutses. Arvamuse avaldamine ja põhjendamine. Eestis ilmuvad ajakirjad.
Keeleteadmised: Lihtminevik. Küsisõnad. Sidesõnad.
4) Kannapöörded: Töö tekstiga ’Kannapöörded’. Uudised. Kuidas lugeda pealkirju. Võtted loetu lihtsas vormis edastamiseks.
Keeleteadmised: Täisminevik.Tingiva kõneviisi minevik.
5) Kehakeel ja välimus: Riietus. Välimuse kirjeldamine. Graafikute kirjeldamine.
Keeleteadmised: Mitmuse käänded. tud-kesksõna
6) Ametialased kohtumised: Asutuse tutvustamine. Ametlik ja mitteametlik keel. Kokkusaamiste kokku leppimine, muutmine ja tühistamine. Koosolekul, ümarlaual osalemine ja koosoleku läbiviimine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Väljendid rääkija katkestamiseks ja sellele reageerimiseks, kokkusaamiste kokkuleppimiseks, muutmiseks ja tühistamiseks.
Keeleteadmised: Umbisikulise tegumoe olevik. Sõnad mitte ja ega.
7) Tarbijakaitse ja kaubandus: Ostukohad. Veebi- ja kataloogikaubandus, plussid ja miinused. Kaubad ja teenused. Probleemid ja kaebused. E-kirja nõuded, lihtsamate e-kirjade koostamine.
Keeleteadmised: Umbisikulise tegumoe lihtminevik.
8) Keskkonnakaitse: Prügi ja sorteerimine. Kodukeemia. Kui roheline sa oled? Keskkonnaprojektid. Väidete esitamine ja põhjendamine.
Keeleteadmised: Arvsõnade käänamine. v– ja nud-kesksõna.
9) Kool ja haridus: Haridus Eestis. Teadmised ja oskused. Kvalifikatsioon. Täienduskoolitus.
Keeleteadmised: Liitlaused. Kaudse kõneviisi olevik.
10) Karjäär: Isikuomadused. Ametid, tööalased tegevused ja kohustused, töötingimused.
Keeleteadmised: Sihitise käänded.
11) Kultuur: Mida loeme? Ilukirjandus ja müügiedetabelid. Mida kuulame? Muusikažanrid.
Keeleteadmised: Kaudse kõneviisi minevik.
12) Riik ja rahvas: Eesti kui demokraatlik riik. Kodanikuühiskond. Eesti majandus.
Keeleteadmised: des-vorm.
13) Poliitika ja aktuaalsed sündmused: Ajakirjandus neljas võim. Uudised. Reklaam. Ajalehed ja ajakirjad, veebiportaalid.
Keeleteadmised: mas-, mast-, mata-vorm ja lauselühend.
14) Avalik esinemine: Avaliku esinemise põhiprintsiibid. Kuulajaskond ja selle ootused. Esitlus: tähelepanu võitmine ja hoidmine. Mini-ettekannete koostamine ja esitamine, kuulamine ja analüüs. Vastandid, rõhuasetused, kordus, sõnajärjekord jne. Vajalikud väljendid ja keel: sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte.

Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiid- ja paneeldiskussioon, grupi- ja paarisarutelu, ajurünnak, debatt jne).

Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid.
Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on arvutid ja dataprojektorid ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvaid töid antakse õppijatele iga kord ning need keskenduvad kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskuse arendamisele. Kuulamisülesandeid saadetakse õppijatele Dropboxi teel. Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema laiendamiseks. Teemat laiendavad kodused tööd on praktilise iseloomuga ning nende eesmärgiks on suunata õppijaid keelt kasutama keelekeskkonnas. Lisaks antakse iseseisvaid tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning B2 tasemel harjutusvara kasutamist.

Õppematerjalid
Koolitus baseerub õpikutel:
Eesti keeles, palun! (2020) MTÜ Folkuniversitetet Estonia
Avatud uksed (2006) M. Kitsnik, L. Kingisepp
Käsikäes (2011) K. Saarsoo
Õpet toetavad Folkuniversitetetis loodud lisamaterjalid – õpikute sõnavara ja grammatikateemadega haakuvad kõnelemisharjutused nt püramiiddiskussioon, info ja arvamuslünka sisaldavad ülesanded, küsimustikud, grupi- ja paarisarutelud.
Lisaks kasutatakse keeleõppekeskkondi www.kutsekeel.ee ja www.quizlet.com, käsiraamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ (H. Metslang, 2013), TEA
Koolisõnastikke (Tallinn, 2011) ja veebisõnastikke (nt eki.ee, aare.edu.ee).

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja suulise lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähem kui 60%, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.

Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 20.01.2016