Eesti keel C1

Eesti keel C1

Eesti keele C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 450–500 akadeemilist tundi, millest 240 akadeemilist tundi on auditoorne õpe ning 210–260 akadeemilist tundi on iseseisev töö. C1 tase saavutatakse nelja 60-tunnise kursusega. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 15 õppenädalat.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – täiskasvanud, kelle eesti keele oskus on tasemel B2.
Õppe alustamise tingimused – avalduse esitamine. Folkuniversiteteti eesti keele testi sooritamine tulemusele 90.

Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme C1.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

• saab kuulates aru pikast, vihjamisi antud seoseid sisaldavast tekstist, telesaadetest ja filmidest;
• saab lugedes aru keerulistest tekstidest ja erialastest artiklitest, tajub lugedes tekstide stiilierisusi;
• vestleb spontaanselt ja sõnu või väljendeid otsimata nii üld- kui tööalastes situatsioonides, on võimeline vestlust juhtima;
• oskab keerulisi teemasid kirjeldada detailselt, liigendatult ja kokkuvõtteid tehes;
• oskab kirjutada hästi liigendatud tekste keerukatel teemadel, põhjendades selgelt oma seisukohti, rõhutades olulist ning kohandades stiili vastavalt lugejale.

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised

1) Elukestev õpe: Kool ja haridus.Andekus ja motivatsioon. Kuidas töötab aju? Võimalusi iseseisvaks keeleõppeks.
2) Ainult üks küsimus: Arvamusküsitlus. Ühendtegusõnad, kujundlikud väljendid, rõhu- ja siduvad sõnad. Raamatutarkus vs elutarkus. Arvamuse avaldamine, argumenteerimine. Ajaleheartikli kirjutamine.
Keeleteadmised: Rektsioon ja sihitise käänded.
3) Meedia: Eesti meedia. Meedia tarbimisest: ajaleht, raadio, televisioon, internet. Väljaannete tüübid. Aktuaalsed teemad. Raadio- ja telesaated. Kultuurielu.
Keeleteadmised: Täisminevik. Umbisikulised vormid.
4) Tehnikaajastu: Blogipostituse keel. Sõnavabadus internetis. Netikommentaarid. Filmindus. Ettekanne, selle keel ja stiil. Kommenteerimine ja väitlemine. Intervjueerimine ja postituse koostamine.
Keeleteadmised: Nimede õigekiri ja käänamine. Omaduste väljendamine. Tegusõnad, millega sihitis on osastavas.
5) Turvalisus: Siseturvalisusega tegelevad ametkonnad. Ohuolukorrad, neis käitumine. Turvalisus, enesekaitse. Rõhutamine, tunderõhud, emotsionaalsuse lisamine teksti.
Keeleteadmised: Eituse väljendamise keelelised vahendid. Tõenäosuse väljendamine.
6) Tervishoid: Eluetapid. Stress ja selle maandamine. Tervislikud eluviisid. Eluiga. Abiandjad (arst, logopeed, psühholoog jne) ja abivajajad. Neutraalsed ja suhtumist näitavad sõnad. Kehaosad vanasõnades.
Keeleteadmised: Lihtminevik ja täisminevik.
7) Liiklus: Liikluskorraldus. Kindlustus. Turvaline liiklemine. Võimalikud probleemid ja nende lahendamine. Kahju ja vastutus.
Keeleteadmised: Tuleviku väljendamine. Rektsioon.
8) Teenindus ja tarbimine: Tooted ja teenused. Hind, müük, garantii- ja kasutustingimused. Probleemid, kaebused ja nõudmised. Toimetulek raske kliendiga. Ohutusjuhendid ja kasutusõpetused.
Keeleteadmised: Rõhusõnad. Siduvad sõnad.
9) Uudised: Meediauudis. Poliitika. Uudise kirjutamise põhimõtted. Sündmuste kirjeldamine. Ametlik ja mitteametlik keel. Dilemma, poolt- ja vastuargumendid, debateerimine. Arvamusartikli, lugejakirja ja kokkuvõtte kirjutamine.
Keeleteadmised: nud– ja tud-vorm. Tegusõna isikulised ja umbisikulised vormid. Sihitis.
10) Loodushoid: Populatsioonid. Liikide mitmekesisus. Keskkonnaharidus. Keskkonnakaitse.
Keeleteadmised: Tegusõnad saab, võib, suudab, oskab, peab.
11) Töö ja õigus: Ametlik suhtlemine. Koosolekud, läbirääkimised, konverentsid ja töötoad. Mõjuv esinemine. Eeskirjad, lepingud, juhendid. Dokumendid. Keeleteadmised: Rõhuliited -ki ja –gi. Mitmuse käändevormid.
12) Haridusmaastik: Õppeasutused. Kõrgharidus. Haridus ja haritus. Loengud. Ettekanded. Akadeemilise kirjutamise alused. Tsitaat ja refereering.
Keeleteadmised: Tegusõna tingivad vormid.

Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka.
Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiid- ja paneeldiskussioon, grupi- ja paarisarutelu, ajurünnak, debatt jne).

Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on arvutid ja dataprojektorid ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides. Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvaid töid antakse õppijatele iga kord ning need keskenduvad kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskuse arendamisele. Kuulamisülesandeid saadetakse õppijatele Dropboxi teel. Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema laiendamiseks. Teemat laiendavad kodused tööd on praktilise iseloomuga ning nende eesmärgiks on suunata õppijaid keelt kasutama keelekeskkonnas – jälgima eestikeelset meediat, lugema tarbetekste, hankima infot jne.

Õppematerjalid
Koolitus baseerub õpikutel:
Süvenda ja täienda eesti keele oskust (2020) A. Siirak, A. Juhkama
Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1 (2013) M. Kitsnik
Käsikäes (2011) K. Saarsoo
Autentsetel materjalidel nt meediatekstid, juriidilised tekstid, eeskirjad, määrused, ametlikud ankeedid, konverentside materjalid jne.
Lisaks kasutatakse käsiraamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ (H. Metslang, 2013), uudisportaale (nt www.err.ee, www.postimees.ee) ja veebisõnastikke (nt eki.ee, aare.edu.ee)

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja suulise lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähem kui 60%, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.

Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 20.10.2016